EIL lahtised MV males ja kabes 15.11.2014

Ootame võistlema liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega maletajaid-kabetajaid 15.novembril Tallinnasse. EIL korraldab lahtised võistkondlikud meistrivõistlused kiirmales ja kiirkabes. Võistlused toimuvad 15.novembril 2014 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuse saalis algusega kell 11. Osalema ootame 3-liikmelisi võistkondi, mis võivad koosneda erinevast soost liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimestest. Täpsemalt loe tingimusi Võistluste juhendist.  
Registreerimine toimub ühingu kaudu kuni 10.11.2014 e-posti aadressile ritasport@hot.ee, kuhu registreeruda võistkonnana.
Võistluse osalustasu 2 eurot palume üle kanda Tallinna Invaspordiühingu arvele nr EE212200221002100596. 

Spordikooli hoolekogu koosolek 26.10.2014 kl 11:15

Lp hoolekogu liige!
On aega kutsuda hoolekogu ja juhatuse koosolek. Hoolekogu ja juhatuse koosolek toimub 26.10.2014 peale ujumist Arcticus, algusega kell 11:15. Andke teada, kes ei saa osavõtta.
 
Päevakord:
1.2015 a.a eelarve kinnitamine 
2. Treeningud
3. Jooksvad küsimused

Tervitades,
Rita Goruskina
spordikooli direktor
5548505

Veneetsia kultuuriõhtu 29.10.2014 kl 16

Tallinna Puuetega Inimeste Koda kutsub huvilisi kolmapäeval, 29. oktoobril kell 16 veneetsia kultuuriõhtule Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskusesse (Endla 59). Veneetsia kultuuri läbiviijaks on välisvabatahtlik Giulia Oro, kes on Euroopa Vabatahtliku Teenistuse raames Tallinna Mutionu Lasteaias vabatahtlikku tööd tegemas. Osavõtt on tasuta ja tõlgitakse eesti keelde.
Heade soovidega, Tom Rüütel

Kutse tervisespordipäevale 23.11.2014

Mittetulundusühing  TALLINNA INVASPORDIÜHING korraldab liikumispuudega inimestele tervisespordipäeva bowlingus.  Üritus toimub pühapäeval, 23. novembril 2014 kella 12:00 – 14:30, AL MARE BOWLING CLUBIS (Paldiski mnt 96). Mängime individuaalselt.
Palun teatage oma osalemisest kuni 20.11.2014. Registreeruda saab e-mailile ritasport@hot.ee  ja lisainfot telefonil 55 48 505 või  656 7804. Vaata meie blogi http://tallinnainvaspordiyhing.blogspot.com/ Osalustasu 2 eurot tasuda Tallinna Invaspordiühingu arveldusarvele: EE2122100221002100596, selgitus bowling 23.11.2014.
Toetab Hasartmängumaksu Nõukogu

Meeldetuletus ühingu liikmetele

Lp ühingu liige.
Tuletame meelde, et 2014. aasta hakkab lõppema. Palun täida oma liikmekohustus ja tasu meile liikmemaks. Siis saame meie korraldada oma igapäevast tööd, teavitada liikmeid üritustest, võistlustest, teabepäevadest, koosolekutest. Saame viia läbi ka erinevaid projekte ja maksta kontoriüüri ja telefoni ning internetiühenduse eest.  Liikmemaks 6,40 eurot aastas palume tasuda Tallinna Invaspordiühingu arvele nr EE212200221002100596 Swedbank.
Kui sul on mõtteid, ettepanekuid ja arvamusi, siis anna sellest meile teada e-mailile ritasport@hot.ee või astu läbi meie ühingu kontorist. Võimalusel saad ise kaasa lüüa ürituste läbiviimisel. Oodatud on ka vabatahtlikud. Külastage ka meie blogi http://tallinnainvaspordiyhing.blogspot.com/

Juhatuse nimel
Rita Goruskina
55 48 505
ritasport@hot.ee

Ilmus Mihkel Aitsami eluloo raamat

Eile mälestati Tallinna Metsakalmistul 85. sünniaastapäeva puhul Eesti invaliikumise algatajat ja eestvedajat Mihkel Aitsamit, kellest on valminud raamat pealkirjaga „Invavanaisa. Mihkel Aitsami lugu”. Kogu raamatu müügitulu läheb heategevuseks sotsiaalpsühholoogilise rehabilitatsiooni toetuseks.
 
„Mihkel Aitsam oli minu õpetaja ja ma usun, et ka paljude teiste esimene õpetaja – seda mitte koolis, vaid tutvustades puudega inimeste maailma kõigi selle murede ja rõõmudega,“ ütles Riigikogu esimees Eiki Nestor. „Mihkli elutöö suurus seisnebki selles, et piltlikult öeldes tõi ta puudega inimeste elu põranda alt maa peale. Pani eelkõige oma saatusekaaslased uskuma, et saab ja peab paremini. Tõestas ühiskonnale, et ratastoolis liikuja on sama väärtuslik kui sell, kes jookseb sada meetrit kümne sekundiga.“
„Olen tänulik, et tundsin Mihkel Aitsamit 1996. aastast,“ lausus sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt. „Mul on väga hea meel, et raamatuks on saanud olulise mehe mõtted ja tema elulugu. Vaatamata sellele, et juba lapsepõlvest peale oli Mihkli liikumine raskendatud, ei seganud see tal elada täisväärtuslikku elu. Anda oma panus puudega inimeste õiguste eest seismisel. Tundub, et tema elu motoks oli alati võimaluste otsimine kuidas saaks teha, mitte põhjuste otsimine, miks mitte teha. Oma tegutsemistahte ja sihikindlusega on Mihkel Aitsam kindlasti eeskujuks paljudele inimestele.“
„Olen õnnelik, et mul oli au Mihkel Aitsamit tunda,“ ütles siseminister Hanno Pevkur. „Sellise tegutsemistahtega inimesi ei kohta tihti ja seda enam on hea meel selle üle, et lisaks mälupiltidele on kaante vahele saanud suur osa Mihkli elust ja tööst.“
„Eesti invaliikumise tekkest ja arengust rääkides ei saa Mihkel Aitsamist üle ega ümber,“ sõnas Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht Auli Lõoke. „Ta on olnud üks liikumise alustaladest ja selle vedaja. Invavanaisa, nagu teda hellitlevalt kutsutakse, ja invaliikumise grand old man.“
Isale jään alati alt üles vaatama,“ ütles Mihkel Aitsam jun. „Tema ettevõtlikkus, julgus, teotahe ning teadmised ja oskused on mind palju õpetanud ning jäävad mulle alati eeskujuks. Kuigi ta oli liikumispuudega, ei tajunud ma lapsepõlves mingit erinevust võrreldes teiste isadega. Isa sai kõigega hakkama, temale oli hea toetuda ning alati võis temalt nõu ja abi küsida. Perekonna toetamist jätkas ta oma elupäevade lõpuni.“
Miks ta selle raamatu kirjutas ?
„Ühelt poolt, nagu isa ka raamatus kirjutab, soovis ta jäädvustada seda 33 aastat, kui ta invaliikumisega seotud oli,“ rääkis Mihkel Aitsam jun. „Raamat on sisutihe, palju sündmuseid, mis vääriksid pikemat lahtikirjutamist on saanud äramärkimise vaid ühe lausega. Palju tööd tegi isa arhiividega, et kronoloogia saaks korrektselt üles märgitud. Pöördelisi sündmuseid kajastab ta raamatus aga pikemalt.“
„Teisalt arvan, et ta soovis anda innustust ning tuge tänastele puuetega noortele ning nende lähedastele, et enda näite toel anda eeskuju, kuidas puudega last üles kasvata kui täisväärtuslikku ühiskonna liiget. Kolmekuuselt haigestus ta lastehalvatusse, 17 aastaselt põdes läbi difteeria, mis mõlemad jätsid rasked jäljed tema füüsisele. Sellest hoolimata kasvatati teda kui tavalist last, kes ronis puu otsas, käis paadiga Päärdu jõe peal kalal, lõpetas kooli ning ülikooli ning täiskasvanuna ehitas Nõmmele maja ja Kiisale suvila. Palju ehitustöödest tegi ta seejures ise. Redelit mööda katusele ronimine ei olnud talle probleem.“
„Kolmandaks soovis ta üles kirjutada oma mõtteid, kogemusi, analüüsida tehtud eksimusi puuetega inimeste probleemide lahendamisel, et tulevased juhid juba tehtud vigu saaksid vältida. Raamatust jääb kõlama mõte, et puudega inimesed tuleb kaasata nende probleemide lahendamisse.  Kõrvalseisjad ei saa lahendusi kandikul ette kanda, ükskõik kui empaatilised ning heade kavatsustega nad ka ei ole. See mõte kajastub ka kõigis isa tegemistes läbi nende aastate, kui ta puuetega inimeste probleemidega tegeles.


Mihkel Aitsami elulugu
Mihkel Aitsam sündis 9. oktoobril 1929 Pärnus õpetajate perekonna esimese lapsena. Kolmekuusena põdes poliomüeliiti ehk lastehalvatust, mille jääknähtudena jäid halvatud selja-, jala- ja osaliselt käelihased (I grupi invaliid). Lapsepõlves liikus isa valmistatud 3-rattalise jalgrattaga, 21. eluaastast, peale kaheaastast ravimist, karkudega.
Lõpetas Pärnu V Algkooli ja I Keskkooli. 1951 sai esimesena Eestis autojuhiload käsijuhtimisautole, samal aastal asus elama Tallinna. Lõpetas Tallinna Polütehnikumi õhtuse osakonna metallide lõiketöötluse tehnik-tehnoloogia ja Tallinna Polütehnilise Instituudi õhtuse osakonna insener-automaatika erialal.
 

Puudega inimesed tulevad tänavale

11. oktoobril kell 12-13 kogunevad puudega inimesed üleriigilisele meeleavaldusele töövõimereformi vastu. Tahame valitsusele edasi anda selge sõnumi -  puudega inimesed on vastu töövõimereformile sellisel läbimõtlematul kujul  nagu valitsus seda on kavandanud. Meie, puudega inimesed, nõuame valitsuselt ja riigikogult aja mahavõtmist, reformikava uut ja süsteemset läbitöötamist ning õigetele alustele seadmist. Piketid toimuvad üheaegselt Tartus, Rakveres, Viljandis, Narvas ja Pärnus. Tallinnas kogunetakse Vabaduse väljakule, kus toimub miiting (kõnekoosolek).  
Piketiga seotud küsimustega saab pöörduda ka Rita poole.

Töövõimereform on väga suur riiklik projekt, mis mõjutab  otseselt enamat kui 100 000 puude või püsiva terviserikkega inimest. See puudutab ka nende tulevasi saatusekaaslasi, hooldajaid, lähedasi, pereliikmeid ja nendega töötavaid spetsialiste. Riigi majandusarengu ja finantsilise jätkusuutlikkuse kaudu on reform seotud kõikide Eesti elanike elukeskkonna ja elukvaliteediga.

Töövõimereform on vajalik, kuid seda tuleb muuta!

* Reformiga peavad kaasnema puudega inimestele ja neid hooldavatele perekondadele kogu Eestis kättesaadavad sotsiaal- ja tugiteenused. Nende tagamiseks peab riik saavutama omavalitsustega vettpidava kokkuleppe. Ühe prioriteedina tuleb koduseinte vahelt vabastada omastehooldajad, et nad saaksid tööle naasta. Selleks tuleb nende hoolealustele tagada vajalikud hoolekandeteenused.
* Tööandjatele tuleb luua asjakohased soodustused ja stiimulid, mis kompenseerivad erivajadustega töötajate rakendamisega seotud lisakulud. Sotsiaalse ettevõtluse tekkeks on vaja tõukemeetmeid.
* Võimetekohane haridus peab olema tagatud kõigil haridustasemetel, see on eeldus iseseisvaks toimetulekuks ja töötamiseks. Tuleb tagada kooli lõpetavate puudega noorte ligipääs tööturule, samuti tõhustada juba töötavate puudega inimeste kaitset terviseprobleemide tõttu tööturult väljalangemise vastu.
* Töövõimereformile tuleb koostada kulu-tulususe analüüs ja rakenduskava ning teha riski- ja finantsanalüüs. Vaja on lähtuda reeglist, et kui süsteemi muuta, tuleb seda teha informeeritult ja teadlikke meetmeid valides.
 Praegu riigikogus arutlusel oleva  töövõimereformi seaduseelnõu  vastuvõtmisel  luuakse vaid kuvand vilkast tegutsemisest ja puudega inimeste aitamisest tööturule. Kui reform praegusel kujul käivitada, võib paljude puudega inimeste olukord paranemise asemel koguni halveneda.
 Just seepärast kutsume üles kõiki puudega, aga ka puudeta inimesi, terveid ja haigeid, noori ja vanu inimesi tulema koos meiega tänavale, et öelda  valitsusele ja riigikogule - see töövõimereform vajab muutmist! 

 Piketid toimuvad 11. oktoobril kell 12-13:
Tartus – Raekoja platsil,
Rakveres – Rakvere keskväljakul (Turu plats),
Viljandis – Vabaduse platsil,
Narvas – FAMA Keskuse esisel platsil,
Pärnus – Port Arturi esisel platsil,
Tallinnas – Vabaduse väljakul.
Kui sinu kodukohas piketti ei toimu, aga tahad puudega inimestega koos oma õiguste eest seista,  siis anna sellest teada kirjutades e-postiaadressil  toovoimereform@gmail.com. Aitame sul leida lähima koha ja võimaluse osalemiseks.
Kutsume kõiki, kes jagavad meie muret, liituma petitsiooniga: „Pöördumine tööealiste puudega inimeste, töövõimetuspensionäride ja omastehooldajate kaitseks töövõimereformi rakendumisel“, mille anname üle Eesti Vabariigi Valitsusele, Riigikogule ja Eesti Vabariigi presidendile. Petitsioonile saab allkirja anda siin.
Eesti Hooldajate Liit
Eesti Juhtkoerte Kasutajate Ühing
Eesti Kurtide Liit
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit
Eesti Nägemispuuetega Inimeste Keskliit
Eesti Patsientide Esindusühing
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Eesti Vaegkuuljate Liit
Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit
Erakond Eestimaa Rohelised
Juht- ja Abikoerte Kool
MTÜ Händikäpp
MTÜ Pane oma meeled proovile
„Puutepunkt”/Puutepunktid
Tallinna Puuetega Inimeste Koda
Terviseleht
 
 
 
 
 
 

Spordi pearaha kinnitus 2015.aastaks

Alates 1.oktoobrist 20114 on võimalik teha elektroonilist kinnitust järgmiseks aastaks spordikooli treeningutel osalemiseks. Elektroonilise kinnituse tehakse kas  harrastajana siit
või läbi portaali www.eesti.ee, idkaardiga ja kehtivate paroolidega või internetipanga kaudu. Kinnitust teevad iga aasta ja kõik spordikoolid, klubid jne, mis asuvad Tallinna linnas. Kui Teie ei oska või ei mäleta kuidas seda teha pöörduge minu pole. Rohkem infot Rita Goruskinalt, telefonil 55 48 505 või ritasport@hot.ee